Maksustamine Leedus
Leedus on maksud kehtestatud keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste poolt. Olulisemad tuluallikad on käibemaks, üksikisiku tulumaks, aktsiisimaks ja ettevõtte tulumaks, mis kõik on rakendatud kesktasandil. Lisaks kogutakse sotsiaalkindlustusmakseid sotsiaalkindlustusfondi, mis ei kuulu riigieelarvesse.
Leedus haldavad makse Riiklik Maksuinspektsioon, Tolliamet ja Riiklik Sotsiaalkindlustusamet. 2019. aastal oli Leedu valitsemissektori kogutulu 30,3% SKPst.
Ajalooline kontekst
Enne 16. sajandit põhinesid Leedu suurvürstiriigi rahandused barteril. Esimesed maksud (duoklė, dėkla ja mezliava) maksti põllumajandustoodetes. Esimesed sularahamaksud kehtestati Kęstutise valitsemisajal, kuigi enamik makse maksti endiselt kaupadena (nt nisu, veised, hobused).
Poola-Leedu liitriigis loodi aastal 1591 rahanduskohus, millele järgnes aastal 1613 rahanduskohus, mis juhtis maksuasju aastani 1764. 17. ja 18. sajandil kehtestatud maksude hulka kuulusid padūmė (maksud majanditelt), hiberna (maks kvartalitelt), kvarta (maks valitsusvaldustelt) ja pagalvė (palkmaks, makstavad üksikisiku kohta).
Pärast Poola-Leedu riigi jagamist allutati maksusüsteem Leedus vastavatele jagamisjõududele. Sel perioodil koguti makse peamiselt maalt, rendilt, kaubanduselt ja tööstuselt.
Kaasaegne maksusüsteem
Pärast 1918. aastat kogus Leedu taas makse. Maksuseadus võeti vastu 23. jaanuaril 1919, millele järgnesid mitmed täiendavad maksuseadused. Kehtestatud maksud hõlmasid otseseid makse (nt maamaks, kinnisvaramaks, ettevõtlusmaks, pärandimaks) ja kaudseid makse (nt jookide, tubaka, väärismetallide aktsiisid ja impordimaksud).
Nõukogude okupatsiooni ajal integreeriti Leedu finantssüsteem, sealhulgas maksud, nõukogude omasse. Üksikisiku tulumaks oli progressiivne ja jäi vahemikku 0,35–13 protsenti mittemaksustatavast summast. Koguti ka kohalikke makse: maja- ja maaomandimaksu ning sõidukiomandimaksu.
- aastate alguses taaskehtestati Leedus järk-järgult kaasaegne maksusüsteem, mis hõlmas muu hulgas ettevõtte tulu- ja üksikisiku tulumaksu kehtestamist 1990. aastal, maamaksu kehtestamist 1992. aastal ja maksuhaldusseadust 1995. aastal.
Leedu kaasaegne maksusüsteem põhineb Leedu põhiseadusel. Põhiseaduse artiklid 65 ja 127 sätestavad maksusüsteemi kaks peamist põhimõtet: maksud saab kehtestada ainult seadusega ja ainult seim saab kehtestada maksuseadusi.
Leedu peamised maksuseadused hõlmavad maksuhaldusseadust, tolliseadust ja konkreetseid maksuseadusi. Maksupraktikat mõjutavad ka rahvusvahelised lepingud, sealhulgas arvukad kahepoolsed maksulepingud topeltmaksustamise vältimiseks, mille osa Leedu on. Euroopa Liit raames mõjutavad Euroopa eeskirjad ja määrused tugevalt ka Leedu maksusüsteemi, eelkõige käibemaksu ja imporditollimaksude valdkonnas.
- Maksud saab kehtestada ainult seadusega.
- Ainult seimid võivad kehtestada maksuseadusi.
- Maksusüsteem põhineb Leedu põhiseadusel.
See artikkel on kirjutatud tehisintellekti abiga mitme uudisallika põhjal ja meie toimetajad vaatavad selle üle vastavalt toimetuspõhimõtetele. Toimetuse põhimõtted · Vihjed ja kontakt
Kommentaarid 0