Liigu sisu juurde
environment

Tervis Leedus

News Lithuania Toimetus · Kirjutanud AI ja läbi vaadatud vastavalt meie toimetusstandarditele · · Lugemisaeg 7min lugemist · Vaatamised 0 ·
Põhiline — Leedus on kombineeritud tervishoiusüsteem, mis on arenenud nõukogudeaegsest Semaško mudelist Bismarcki stiilis süsteemiks. Kuigi oodatav eluiga ja imikute suremus on alla ELi keskmise, on riigis probleeme pikkade ooteaegade ja kõrge välispõhjustega.

Leedus on kombineeritud tervishoiusüsteem, mis on arenenud nõukogudeaegsest Semaško mudelist Bismarcki stiilis süsteemiks. Kuigi oodatav eluiga ja imikute suremus on alla ELi keskmise, on riigis probleeme pikkade ooteaegade ja kõrge välispõhjustega.

Suremus ja tervisenäitajad

  1. aastaks oli Leedus oodatav eluiga 77,43 aastat (meestel 72,86 aastat ja naistel 81,71 aastat) ning imikute suremus 1000 elussünni kohta 2,8 aastat. Mõlemad näitajad jäävad allapoole ELi ja OECD keskmist.

Südame-veresoonkonna haigused olid 2023. aastal peamine surmapõhjus (52,1%), mis moodustas 52,1% kõigist surmajuhtumitest, millele järgnesid vähid (21%) ja välised põhjused (6,1%). Kokku moodustavad need kategooriad umbes neli viiendikku kogu suremusest.

Meeste suremus välispõhjuste tõttu on Euroopa Liidu kõrgeim. Eriti just Leedus on enesetappude arv jätkuvalt suurim kogu Euroopas, EL-is, ja oli kohati kõige hullem OECD-s, võrreldes maailma kõige halvemate riikidega nagu Lõuna-Korea, Lõuna-Aafrika Vabariik, Uruguay jne.

Tervishoiusüsteemi struktuur

Pärast iseseisvumist 1918. aastal hakkas arenema Bismarcki mudelil põhinev tervishoiusüsteem. 1949. aastal, kui see sulandati NSV Liitu, korraldati see ümber vastavalt tsentraliseeritud Semaško süsteemile. See oli suhteliselt hästi rahastatud ja elanikkonna tervislik seisund oli parem kui teistes NSV Liidu osades.

Leedu läks peamiselt kohalikest ja riigieelarvetest rahastatavalt süsteemilt üle segasüsteemile, mida 1990ndate lõpus rahastas peamiselt riiklik haigekassa. Sotsiaalsete reformide esimeses faasis aset leidnud tervise halvenemine peatati 1994. aastal ja standardiseeritud suremuskordaja langes 1994. aasta 12,06-lt (1000 elaniku kohta) 1998. aastal 10,16-ni.

Rahvusliku tervisekontseptsiooni võttis 1991. aastal vastu tippjuhtkonna nõukogu - Reconstituent Seimas. See kehtestas tervisekindlustuse ning seadis prioriteediks haiguste ennetamise ja esmatasandi arstiabi. Leedu terviseprogramm võeti vastu 1998. aastal. See seab prioriteediks suremuse vähendamise ja oodatava eluea pikendamise, elukvaliteedi parandamise ja tervisealase võrdsuse suurendamise.

Praegused väljakutsed ja rahastamine

Aastaks 2000 oli valdav osa Leedu tervishoiuasutustest mittetulunduslikud ettevõtted ja arendatud erasektor, mis pakkus peamiselt ambulatoorseid teenuseid, mille eest tasutakse. Ligikaudu üks kolmandik kogu ravist on eraviisiliselt rahastatud (patsientide endi poolt või nende nimel), mis on tugevalt üle ELi keskmise, milleks on kakskümmend protsenti.

Tervishoiuasutused on riigi peamised tööandjad, kuid on endiselt ülekoormatud, neil on pikad ooteajad ning ebapiisav rahastamine spetsialistidele ja meditsiinile, et suurendada patsientide liiklust ja sekkumiste arvu, mis nõuavad juhtumeid.

  1. aastal oli haiglaid 52 võrra vähem kui 1990. aastal. Kokku oli 66 üldhaiglat, 26 teise astme haiglat, 49 hooldushaiglat ja 4 taastusravihaiglat.
  • Oodatav eluiga 2023. aastal oli 77,43 aastat.
  • Südame-veresoonkonna haigused olid peamine surmapõhjus.
  • Üks kolmandik kogu hooldusest on eraviisiliselt rahastatud.

See artikkel on kirjutatud tehisintellekti abiga mitme uudisallika põhjal ja meie toimetajad vaatavad selle üle vastavalt toimetuspõhimõtetele. Toimetuse põhimõtted · Vihjed ja kontakt

Kuidas see postitus meeldis?

Kommentaarid 0

Ole esimene kommenteerija

Võta ühendust

← News Lithuania Avaleht
News Lithuania Saa uued postitused e-postigaTelli, et saada uut sisu e-postiga. Tellimusest saab loobuda igal ajal.
Kas see oli kasulik?Jaga sõprade ja sotsiaalmeediaga