WHO ametnikud hoiatavad antimikroobse resistentsuse eest
Maailma Terviseorganisatsiooni ametnikud hoiatasid 16. novembril 2026, et antibiootikumide ennetamine, diagnoosimine ja nõuetekohane kasutamine on liiga aeglane, et täita ülemaailmseid eesmärke. Antimikroobne resistentsus ohustab kaasaegse meditsiini tulevikku. Jean-Pierre Nyemazi, Maailma Terviseorganisatsiooni antimikroobse resistentsuse ajutine juht, väitis, et antimikroobne resistentsus on laialt levinud ja ohustab kaasaegse meditsiini tulevikku. Jean-Pierre Nyemazi märkis, et erinevalt COVID-19-st on antimikroobne resistentsus tapnud inimesi aastaid ilma piisava avaliku häireta.
Suremuse suurenemine ja testimislüngad
- aasta andmed näitavad, et antimikroobne resistentsus oli otseselt vastutav enam kui 1 miljoni surmajuhtumi eest. Lisaks oli see nähtus seotud umbes 4,7 miljoni surmaga selle aasta jooksul. Kuigi paljud riigid on välja töötanud strateegiad selle probleemiga võitlemiseks, on endiselt suur probleem laborite suutlikkuses. Praegu on ainult 36% riikidest riiklikud referentlaborid, mis on võimelised testima resistentsust kõigi Maailma Terviseorganisatsiooni poolt jälgitavate bakterite ja seente suhtes. Sylvia Bertagnolo, Maailma Terviseorganisatsiooni antimikroobse resistentsuse järelevalve juht, rõhutas neid piiranguid testimisvõimekuse osas.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on seadnud eesmärgiks, et 80%-l riikidest oleksid sellised riiklikud referentlaborid 2030. aastaks. Praegused edusammud näitavad siiski, et selle sihttaseme saavutamine nõuab märkimisväärset kiirendamist. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) antimikroobse resistentsuse tehniline juht Pravasha Prakash ütles, et riigid teevad edusamme kõigis valdkondades, kuid 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks peab kiirus suurenema.
Riikliku tegevuskava rakendamine
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuring 183 riigis näitas, et antimikroobse resistentsuse vastu võitlemise riiklike tegevuskavade vastuvõtmine on märkimisväärselt suurenenud. 2017. aastal olid sellised kavad umbes 40%-l riikidest, samas kui ligi 90%-l riikidest olid riiklikud tegevuskavad 2026. aastal. Vaatamata sellele, et planeerimine on suurenenud, on nende strateegiate tegelik rakendamine endiselt väike. Ainult 42 riiki, kes esindavad vähem kui 20% küsitletud riikidest, teatasid, et neil on tegevuskavad, mida rahastatakse, rakendatakse ja jälgitakse.
Antimikroobne resistentsus tekib siis, kui bakterid arenevad, et seista vastu ravimitele, mille eesmärk on neid tappa. Seda protsessi kiirendab antibiootikumide kasutamine inimeste tervises, loomakasvatuses ja toiduainete tootmises. Kui praegused suundumused jätkuvad, võib antimikroobne resistentsus põhjustada järgmise 25 aasta jooksul 39 miljonit surmajuhtumit. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on kutsunud riike üles tugevdama antimikroobse resistentsuse alaseid jõupingutusi 18.–24. novembrini toimuval teavitusnädalal.
See artikkel on kirjutatud tehisintellekti abiga mitme uudisallika põhjal ja meie toimetajad vaatavad selle üle vastavalt toimetuspõhimõtetele. Toimetuse põhimõtted · Vihjed ja kontakt
Kommentaarid 0